Väga palju räägitakse sellest, kuidas euro kasutuselevõtuga tõusevad hinnad, kuid euroga harjumise psühholoogilisest mõjust ei ole siiani nii palju juttu olnud.
Euro kasutuselevõtt ei tähenda ainult seda, et harjunud kroonide asemel hakkavad rahakotis nüüd olema hoopis teistsuguse välja nägemisega ja teistes mõõtmetes rahatähed, vaid tegelikult peame kõik end ümberprogrammeerima sootuks teisele vääringule – on ju krooni eurost 15,6 korda väiksema väärtusega.
Rõõm madalatest hindadest võib jääda üürikeseks ning asenduda, olenevalt inimesest, hetkeliseks või pikaajaliseks masenduseks madalama palga pärast. On ju väga suur vahe, kas saada palka 10 000 krooni või 637 eurot.
Ma arvan, et igal reisinud eestimaalasel on kogemus sellest, kui raha väärtus on mitmeid kordi suurem – tundub, nagu oleksid kõik hinnad väga madalad, kuid tegelikult…
Ühel suvel elasin pea neli kuud Ameerikas. Terve seal oldud aja ei mõelnud ma kordagi, et kui mul on taskus 1000 dollarit, siis see on tegelikult 10 000 krooni. Kas ma Eestis oleksin teadlikult sellise rahasummaga rahulikult mööda tänavaid patseerinud. Ilmselt vist mitte. Kuid seal olles tundus odav olevat kusagil motellis 50 dollarit öö eest maksta.
Või teine mälestus. Kui me viiendas klassis Lätti ekskursioonile sõitsime, andis ema mulle kaasa 6 latti. Ma suutnud leppida, kuidas ta küll nii kitsi ema saab olla, et saab oma lapse 6 latiga Riiga. Selle eest ei saa ju kommigi.
Ehk see polegi üüratu probleem nende eestimaalaste jaoks, kes mõnes välisriigis, mille valuuta Eesti omast kallim, elanud, või nende jaoks, kes veel 1990. aastate alguse rahareformi mäletavad, kuid mida peaks tegema need noored, kes välismaal pikemalt kui nädal elanud ei ole ja kes rahareformi alles väga väikesed või üldse olemata olid?
Tõepoolest, internetisti leiab lehekülje, kus erinevaid materjale eurost – euro.eesti.ee, kuid palju on neid inimesi, kes sellest leheküljest teavad ja palju on neid, kes sellel leheküljel olevate materjalidega tutvunud on? Kas eurost teavitamisega läheb samuti nagu prügikoristuskampaania puhul – seadus jõustub, kuid inimesed ei tea, mida see täpselt endaga kaasa toob. See aga külvab inimestes asjatut paanikat ning arusaamatust. Kuid õigeaegselt läbiviidud kommunikatsiooniga oleks võimalik inimesi ette valmistada selleks, mis tulemas on.
Ei piisa vaid artiklitest, mis arutlevad selle üle kas ja millal euro kasutuselevõtt siis aset leiab, vaid vaja on sisulist arutelu sellest, milliseid muudatusi euro endaga inimese harjumustes kaasa toob. Hinnatõus hinnatõusuks, aga mõelgem korraks ka sellele, et poes hakkavad asjad võib-olla sente maksma, aga palka hakkame ka senisest vähem saama. Kui kiiresti suudame ennast ümber häälestada?
