Kas tõesti on tööandjate manifest kogu täiega halb ja paha dokument, nagu võiks eeldada ehk ajakirjanduse ja valitsusliikmete reaktsiooni põhjal? Uurisime Targa Kulutaja külastajatelt, kuidas nende meelest asjad on ja selgus, et mitte kõik need ettepanekud ei ole saatanast - rahvas toetaks pooli neist.
22.4.10
Milliseid varjatud karisid euro kasutuselevõtt peale hinnatõusu endas veel peidab?
Väga palju räägitakse sellest, kuidas euro kasutuselevõtuga tõusevad hinnad, kuid euroga harjumise psühholoogilisest mõjust ei ole siiani nii palju juttu olnud.
Euro kasutuselevõtt ei tähenda ainult seda, et harjunud kroonide asemel hakkavad rahakotis nüüd olema hoopis teistsuguse välja nägemisega ja teistes mõõtmetes rahatähed, vaid tegelikult peame kõik end ümberprogrammeerima sootuks teisele vääringule – on ju krooni eurost 15,6 korda väiksema väärtusega.
Rõõm madalatest hindadest võib jääda üürikeseks ning asenduda, olenevalt inimesest, hetkeliseks või pikaajaliseks masenduseks madalama palga pärast. On ju väga suur vahe, kas saada palka 10 000 krooni või 637 eurot.
Ma arvan, et igal reisinud eestimaalasel on kogemus sellest, kui raha väärtus on mitmeid kordi suurem – tundub, nagu oleksid kõik hinnad väga madalad, kuid tegelikult…
Ühel suvel elasin pea neli kuud Ameerikas. Terve seal oldud aja ei mõelnud ma kordagi, et kui mul on taskus 1000 dollarit, siis see on tegelikult 10 000 krooni. Kas ma Eestis oleksin teadlikult sellise rahasummaga rahulikult mööda tänavaid patseerinud. Ilmselt vist mitte. Kuid seal olles tundus odav olevat kusagil motellis 50 dollarit öö eest maksta.
Või teine mälestus. Kui me viiendas klassis Lätti ekskursioonile sõitsime, andis ema mulle kaasa 6 latti. Ma suutnud leppida, kuidas ta küll nii kitsi ema saab olla, et saab oma lapse 6 latiga Riiga. Selle eest ei saa ju kommigi.
Ehk see polegi üüratu probleem nende eestimaalaste jaoks, kes mõnes välisriigis, mille valuuta Eesti omast kallim, elanud, või nende jaoks, kes veel 1990. aastate alguse rahareformi mäletavad, kuid mida peaks tegema need noored, kes välismaal pikemalt kui nädal elanud ei ole ja kes rahareformi alles väga väikesed või üldse olemata olid?
Tõepoolest, internetisti leiab lehekülje, kus erinevaid materjale eurost – euro.eesti.ee, kuid palju on neid inimesi, kes sellest leheküljest teavad ja palju on neid, kes sellel leheküljel olevate materjalidega tutvunud on? Kas eurost teavitamisega läheb samuti nagu prügikoristuskampaania puhul – seadus jõustub, kuid inimesed ei tea, mida see täpselt endaga kaasa toob. See aga külvab inimestes asjatut paanikat ning arusaamatust. Kuid õigeaegselt läbiviidud kommunikatsiooniga oleks võimalik inimesi ette valmistada selleks, mis tulemas on.
Ei piisa vaid artiklitest, mis arutlevad selle üle kas ja millal euro kasutuselevõtt siis aset leiab, vaid vaja on sisulist arutelu sellest, milliseid muudatusi euro endaga inimese harjumustes kaasa toob. Hinnatõus hinnatõusuks, aga mõelgem korraks ka sellele, et poes hakkavad asjad võib-olla sente maksma, aga palka hakkame ka senisest vähem saama. Kui kiiresti suudame ennast ümber häälestada?
14.1.10
Gripihooaeg mõjutab majandust märkimisväärselt
Kuigi Eestis räägitakse vaid sellest, kuidas seagripp mõjutab Mehhiko ja tema naabrite majandust, võiksime meiegi mõelda sellele, kuidas gripiepideemia majandusele mõjub.
Selliseid inimesi, kes vähemalt korra talve jooksul haiged on, ei ole mitte marginaalne arv. Uuringufirma GfK Custom Research Baltic'u 2008. aastal läbiviidud uuringust selgus, et talve jooksul oli haige 41% Eesti elanikest, kellest puudus haiguslehega töölt või koolist 25%, 11% puudusid mõned päevad haiguslehte võtmata. Epideemiata aastal niisiis jäi 36% tööjõust haiguste tõttu töölt kõrvale, mis siis nüüd?
Sellel aastal algas gripihooaeg tavapärasest varem. Seda vaid mitte ainult nn seagripi leviku tõttu. Kui pikeneb gripihooaeg, on tõenäosus nakatuda suurem igal inimesel. Mida rohkem ja pikema aja vältel haigeid on, seda suurem on gripi mõju majandusele. Grippi haigestunud ei ole vaid pelk statistika terviseameti kodulehel, vaid nende arvude taga on reaalsed inimesed, kelle panus ühiskonda ja majandusse on oluline. Eriti praegusel ajal.
Haiged inimesed ei käi kodust väljas, seega nad ei tarbi ega tooda väärtust. Inimene, kes põeb nakkushaigust, ei välju kodust enamasti muul põhjusel kui arsti juurde minek või äärmisel vajadusel apteeki või toidupoodi minekuks. Seega, mida ta haige olles tarbib? Ravimeid, toitu ja esmatarbekaupu. Haige inimene ei käi üldjuhul kontserditel, teatrietendustel, restoranides ega mujal. Kui aga paljud inimesed on haiged ning oht nakatuda on suur, väldivad ka terved inimesed taolisi rahvarohkeid kohti. Seega jääb tulu saamata erinevatel kultuuriasutustel, toitlustusettevõtetel, ühistranspordi- ja turismiettevõtetel.
Hirmuõhustik ei lase inimestel keskenduda oma tööle. Näiteks kui laps haige on, siis kuigi vanem on tööl, mõtleb ta enamiku ajast oma kodus olevale haigele lapsele. Samuti pidevalt meedia köetav hirmukatel seagripi laienevast levikust ja mõni aeg tagasi veel sellest, et vaktsiin ei ole ikka veel Eestisse jõudnud. Kuigi nüüd, kui vaktsiin kohal, on huvi selle vastu pehmelt öeldes leige ning tänasest Äripäevast võib lugeda, et seismajääv gripivaktsiin toob riigile miljoneid kahju.
Kellele sellised paanikakülvamised kasulikud on? Meediale, apteekidele, ravimitootjatele. Meedia müüb konflikti ja hirmu, otsib süüdlasi ja paisutab väikse statistika suuremaks elust enesest. Sedaviisi sillutab meedia teed ravimitootjatele (ja ilmselt ka vice versa)– hirmu ja paanika käes vaevlev nurka surutud väike inimene läheb abi otsima arsti juurde, kes soovitab talle vaktsiine ja ravimeid, millest viimaseid saab apteekidest.
Kuid kasud vaevalt ületavad kahjusid. Rahvusvaheliste ravimifirmade tulud aga meie majandusele palju head ei tee. Enamik gripikahjudest kajastuvad ilmselt selle aasta neljanda ja järgmise aasta esimese kvartali majandustulemustes.
Kuna riigieelarve kõnnib väga hapral ja õhukesel jääl, kus väiksemgi kõrvalekalle võib libastumisega lõppeda, siis kas gripi tõttu võivad jääda täitmata euroks vajalikud kriteeriumid? Võib tunduda ülepingutamisena, kuid meenutagem, millised kahjud suutis linnugripp mõnda aega tagasi Aasias kaasa tuua...
Selliseid inimesi, kes vähemalt korra talve jooksul haiged on, ei ole mitte marginaalne arv. Uuringufirma GfK Custom Research Baltic'u 2008. aastal läbiviidud uuringust selgus, et talve jooksul oli haige 41% Eesti elanikest, kellest puudus haiguslehega töölt või koolist 25%, 11% puudusid mõned päevad haiguslehte võtmata. Epideemiata aastal niisiis jäi 36% tööjõust haiguste tõttu töölt kõrvale, mis siis nüüd?
Sellel aastal algas gripihooaeg tavapärasest varem. Seda vaid mitte ainult nn seagripi leviku tõttu. Kui pikeneb gripihooaeg, on tõenäosus nakatuda suurem igal inimesel. Mida rohkem ja pikema aja vältel haigeid on, seda suurem on gripi mõju majandusele. Grippi haigestunud ei ole vaid pelk statistika terviseameti kodulehel, vaid nende arvude taga on reaalsed inimesed, kelle panus ühiskonda ja majandusse on oluline. Eriti praegusel ajal.
Haiged inimesed ei käi kodust väljas, seega nad ei tarbi ega tooda väärtust. Inimene, kes põeb nakkushaigust, ei välju kodust enamasti muul põhjusel kui arsti juurde minek või äärmisel vajadusel apteeki või toidupoodi minekuks. Seega, mida ta haige olles tarbib? Ravimeid, toitu ja esmatarbekaupu. Haige inimene ei käi üldjuhul kontserditel, teatrietendustel, restoranides ega mujal. Kui aga paljud inimesed on haiged ning oht nakatuda on suur, väldivad ka terved inimesed taolisi rahvarohkeid kohti. Seega jääb tulu saamata erinevatel kultuuriasutustel, toitlustusettevõtetel, ühistranspordi- ja turismiettevõtetel.
Hirmuõhustik ei lase inimestel keskenduda oma tööle. Näiteks kui laps haige on, siis kuigi vanem on tööl, mõtleb ta enamiku ajast oma kodus olevale haigele lapsele. Samuti pidevalt meedia köetav hirmukatel seagripi laienevast levikust ja mõni aeg tagasi veel sellest, et vaktsiin ei ole ikka veel Eestisse jõudnud. Kuigi nüüd, kui vaktsiin kohal, on huvi selle vastu pehmelt öeldes leige ning tänasest Äripäevast võib lugeda, et seismajääv gripivaktsiin toob riigile miljoneid kahju.
Kellele sellised paanikakülvamised kasulikud on? Meediale, apteekidele, ravimitootjatele. Meedia müüb konflikti ja hirmu, otsib süüdlasi ja paisutab väikse statistika suuremaks elust enesest. Sedaviisi sillutab meedia teed ravimitootjatele (ja ilmselt ka vice versa)– hirmu ja paanika käes vaevlev nurka surutud väike inimene läheb abi otsima arsti juurde, kes soovitab talle vaktsiine ja ravimeid, millest viimaseid saab apteekidest.
Kuid kasud vaevalt ületavad kahjusid. Rahvusvaheliste ravimifirmade tulud aga meie majandusele palju head ei tee. Enamik gripikahjudest kajastuvad ilmselt selle aasta neljanda ja järgmise aasta esimese kvartali majandustulemustes.
Kuna riigieelarve kõnnib väga hapral ja õhukesel jääl, kus väiksemgi kõrvalekalle võib libastumisega lõppeda, siis kas gripi tõttu võivad jääda täitmata euroks vajalikud kriteeriumid? Võib tunduda ülepingutamisena, kuid meenutagem, millised kahjud suutis linnugripp mõnda aega tagasi Aasias kaasa tuua...
18.12.09
Uuringutulemused
Novembris läbiviidud tarbijauuringust selgus muuhulgas, et kuigi ligi 90 protsenti vastanuist väldivad kulutuste tegemist tulevaste sissetulekute arvelt, tunnistas siiski 65 protsenti küsitletuist, et kulutavad enam, kui on nende sissetulekud.
Loe uuringu kokkuvõtet portaalist.
Loe uuringu kokkuvõtet portaalist.
12.12.09
Paki- ja kullerteenuse pakkujad
Eesti-sisese paki saatmiseks on kolm erinäolist teenust: teada-tuntud Eesti Post, aprillis tööd alustanud SmartPOSTi pakiautomaadid ning Cargobusi pakivedu. Neist kiireim on kindlasti Cargobus, kus saadetis jõuab kohale loetud tundide jooksul, kuid samas ei suuda ta võistelda SmartPOSTiga paindlikkuse osas - ei ole võimalust valida, millal ja kuhu pakile järgi minna. Hindade ja kullerteenuste kohta loe edasi portaalist.
2.12.09
Kuidas targalt jõuluoste teha?
Kõige olulisem on planeerimine. Mõtle aegsasti läbi, kui palju sul tegelikult vaba raha kingituste jaoks on. Väldi iga hinna eest krediitkaartide kasutamist – arvad, et said odavalt läbi, aga mõtle sellele rahale, mis sa pangale pärast tagasi maksma hakkad. Ei olegi enam nii hea diil või mis? Pea ka meeles, et odav on tihti ka ebakvaliteetne. Sa ei taha ju kinkida oma lähedastele prügi.
Kui rahaliste võimalustega on pilt selge, tee nimekiri inimestest, kellele sa kingi teha kavatsed. Mõtle ka sellele, palju sa kulutada saad ja mida sa kinkida tahad ning saad. Kui sa hakkad juba varem mõtlema sellele, mida sa kellelegi kinkida tahad, siis ei leia sa end jõululaupäeval olukorrast, kus ühtki kinki pole ja pea tühi ning poodides on meeletu mass inimesi. See mida-sa-kinkida-saad kõlab ehk küüniliselt, kuid sa ei pea ennast võlgadesse kinkima. Kujutle korraks: kingid emale pesumasina ja kuu aega hiljem küsid talt raha, et üüri maksta, sest su üüriraha kulus pesumasinale. Päris kole, kas pole?
Pärast kinkide läbi mõtlemist võid osturetkele suunduda. Aga ettevaatust, allahindlus! Tundub jube ahvatlev osta midagi, mille hinnasildil küütleb kutsuvad suur allahindlusprotsent. Aga pane tähele, et enamasti ongi see odav asi odav ehk tal puudub kvaliteet ja isikupära.
Väga nutikas on ka ise teha: kui sa oskad kududa, koo olulisele inimesele sall. Ise tehtud asi on märgiks, et oled sellega vaeva näinud ja see on tehtud vaid kingi saajale mõeldes. Pealegi on ju pimedad õhtud just selleks loodudki, et millegi tubasega tegelda. Kaua sa ikka neid nürisid seebioopereid passida jaksad?
Samuti on kaartide tegemine väga lihtsaks tehtud. Poodides, nagu Tiimari, on palju kõikvõimalikke pabereid ja valmislõigatud kaartide vorme, lisaks palju igasugu kleepsusid, paelu ja muid vidinaid kaunistamiseks. Natuke fantaasiat ja peale hakkamist ja valmis ongi kunstiteosed, mis su lähedastele rõõmu valmistavad. Aga isetegemist ei tohiks käsitleda säästmisena – see on ikkagi aja- ja materjalikulu, aga selle kaalub üles asjaolu, et sa teed midagi ilusat inimesele, kellest sa hoolid.
Lühidalt kokkuvõttes tasub meeles pidada järgmist:
1) Enne kui poodi tormad, arvuta kõigepealt, kui palju sul tegelikult vaba raha on, et kingitusi osta, vältimaks krediitkaardi kasutamist. Seejärel tee nimekiri kõigist inimestest, kellele on vaja kingutusi osta, postkaarte saata jne. Lisa juurde arvestuslik summa, mida oled valmis kulutama ja mis sul ka reaalselt olemas on.
2) Ära jäta kingioste viimasele minutil, mil sa meeleheitehoos esimese ettejuhtuva asja valid.
3) Kui sa ei taha umbses poes pikas järjekorras oodata, siis mine poodi hommikul vara või õhtul hilja, mil poodides vähem inimesi.
4) Osta poodidest, kus pakutakse kvaliteetseid tooteid. Ei ole mõtet kinkida kallitele inimestele odavat rämpsu.
5) Ettevaatlik tasub olla ka kõikvõimalike allahindlustega. Lihtne on kaotada kaine meel, kui hinnasildil ilutseb “60% alla”. Aga pea meeles, et odav ja mittekvaliteetne kipuvad sünonüümid olema
6) Online-kauplustest ostes jälgige, et lehekülg oleks turvaline, et maksma hakates oleks lehekülje aadressi algus https// või lukukujutis lehe servas.
7) Väga lihtne nipp ühelt poolt kingi isikupärasemaks muutmiseks, teisalt aga kokku hoidmiseks, on see ise ära pakkida. Ole loominguline!
8) Kaartegi ei keela keegi ise teha, pealegi on poodides nii palju erinavaid pabereid, kaunistusi jne. Lausa patt oleks lamedat poest ostetud kaarti kinkida.
Kui rahaliste võimalustega on pilt selge, tee nimekiri inimestest, kellele sa kingi teha kavatsed. Mõtle ka sellele, palju sa kulutada saad ja mida sa kinkida tahad ning saad. Kui sa hakkad juba varem mõtlema sellele, mida sa kellelegi kinkida tahad, siis ei leia sa end jõululaupäeval olukorrast, kus ühtki kinki pole ja pea tühi ning poodides on meeletu mass inimesi. See mida-sa-kinkida-saad kõlab ehk küüniliselt, kuid sa ei pea ennast võlgadesse kinkima. Kujutle korraks: kingid emale pesumasina ja kuu aega hiljem küsid talt raha, et üüri maksta, sest su üüriraha kulus pesumasinale. Päris kole, kas pole?
Pärast kinkide läbi mõtlemist võid osturetkele suunduda. Aga ettevaatust, allahindlus! Tundub jube ahvatlev osta midagi, mille hinnasildil küütleb kutsuvad suur allahindlusprotsent. Aga pane tähele, et enamasti ongi see odav asi odav ehk tal puudub kvaliteet ja isikupära.
Väga nutikas on ka ise teha: kui sa oskad kududa, koo olulisele inimesele sall. Ise tehtud asi on märgiks, et oled sellega vaeva näinud ja see on tehtud vaid kingi saajale mõeldes. Pealegi on ju pimedad õhtud just selleks loodudki, et millegi tubasega tegelda. Kaua sa ikka neid nürisid seebioopereid passida jaksad?
Samuti on kaartide tegemine väga lihtsaks tehtud. Poodides, nagu Tiimari, on palju kõikvõimalikke pabereid ja valmislõigatud kaartide vorme, lisaks palju igasugu kleepsusid, paelu ja muid vidinaid kaunistamiseks. Natuke fantaasiat ja peale hakkamist ja valmis ongi kunstiteosed, mis su lähedastele rõõmu valmistavad. Aga isetegemist ei tohiks käsitleda säästmisena – see on ikkagi aja- ja materjalikulu, aga selle kaalub üles asjaolu, et sa teed midagi ilusat inimesele, kellest sa hoolid.
Lühidalt kokkuvõttes tasub meeles pidada järgmist:
1) Enne kui poodi tormad, arvuta kõigepealt, kui palju sul tegelikult vaba raha on, et kingitusi osta, vältimaks krediitkaardi kasutamist. Seejärel tee nimekiri kõigist inimestest, kellele on vaja kingutusi osta, postkaarte saata jne. Lisa juurde arvestuslik summa, mida oled valmis kulutama ja mis sul ka reaalselt olemas on.
2) Ära jäta kingioste viimasele minutil, mil sa meeleheitehoos esimese ettejuhtuva asja valid.
3) Kui sa ei taha umbses poes pikas järjekorras oodata, siis mine poodi hommikul vara või õhtul hilja, mil poodides vähem inimesi.
4) Osta poodidest, kus pakutakse kvaliteetseid tooteid. Ei ole mõtet kinkida kallitele inimestele odavat rämpsu.
5) Ettevaatlik tasub olla ka kõikvõimalike allahindlustega. Lihtne on kaotada kaine meel, kui hinnasildil ilutseb “60% alla”. Aga pea meeles, et odav ja mittekvaliteetne kipuvad sünonüümid olema
6) Online-kauplustest ostes jälgige, et lehekülg oleks turvaline, et maksma hakates oleks lehekülje aadressi algus https// või lukukujutis lehe servas.
7) Väga lihtne nipp ühelt poolt kingi isikupärasemaks muutmiseks, teisalt aga kokku hoidmiseks, on see ise ära pakkida. Ole loominguline!
8) Kaartegi ei keela keegi ise teha, pealegi on poodides nii palju erinavaid pabereid, kaunistusi jne. Lausa patt oleks lamedat poest ostetud kaarti kinkida.
30.11.09
Grippi? Tänan, ei!
Sünged sügisõhtud teevad inimesed veelgi vastuvõtlikumaks igasugu haiguste suhtes. Ja sellepärast oligi hea meel avastada, et lisaks apteekidele saab nüüd gripimaske Selveritestki osta. Lähed poodi saia ja juustu järgi ning muuseas ostad ka gripimaski. Kes see ikka enne pühi haigeks tahab jääda, eks ole?
Eriti, kui sul on näiteks kolleege või koolikaaslasi, kes haigenagi tööle/ kooli tulevad, saad vähemalt iseennast kaitsta. Huvitav, kas nad teevad seda kibestumisest – kui mina olen haige, siis miks mul üksi halb peaks olema – või kohusetundest – kui ma täna tööle ei lähe, siis järsku mu ülemus arvab, et ma olen laisk ja vallandab mu? Ilmselt kehtib erinevate inimeste puhul nii üks kui teine variant. Neile kohusetundega inimestele teadmiseks, et kui sa siiani oled tubli ja oma ülesannete kõrgusel olnud, siis ei vallanda sind keegi ega jää ka töö tegemata – asendamatuid pole olemas. Aga noid kibestunuid ei paranda ilmselt haud ka.
Eriti, kui sul on näiteks kolleege või koolikaaslasi, kes haigenagi tööle/ kooli tulevad, saad vähemalt iseennast kaitsta. Huvitav, kas nad teevad seda kibestumisest – kui mina olen haige, siis miks mul üksi halb peaks olema – või kohusetundest – kui ma täna tööle ei lähe, siis järsku mu ülemus arvab, et ma olen laisk ja vallandab mu? Ilmselt kehtib erinevate inimeste puhul nii üks kui teine variant. Neile kohusetundega inimestele teadmiseks, et kui sa siiani oled tubli ja oma ülesannete kõrgusel olnud, siis ei vallanda sind keegi ega jää ka töö tegemata – asendamatuid pole olemas. Aga noid kibestunuid ei paranda ilmselt haud ka.
Subscribe to:
Posts (Atom)
