Kuigi Eestis räägitakse vaid sellest, kuidas seagripp mõjutab Mehhiko ja tema naabrite majandust, võiksime meiegi mõelda sellele, kuidas gripiepideemia majandusele mõjub.
Selliseid inimesi, kes vähemalt korra talve jooksul haiged on, ei ole mitte marginaalne arv. Uuringufirma GfK Custom Research Baltic'u 2008. aastal läbiviidud uuringust selgus, et talve jooksul oli haige 41% Eesti elanikest, kellest puudus haiguslehega töölt või koolist 25%, 11% puudusid mõned päevad haiguslehte võtmata. Epideemiata aastal niisiis jäi 36% tööjõust haiguste tõttu töölt kõrvale, mis siis nüüd?
Sellel aastal algas gripihooaeg tavapärasest varem. Seda vaid mitte ainult nn seagripi leviku tõttu. Kui pikeneb gripihooaeg, on tõenäosus nakatuda suurem igal inimesel. Mida rohkem ja pikema aja vältel haigeid on, seda suurem on gripi mõju majandusele. Grippi haigestunud ei ole vaid pelk statistika terviseameti kodulehel, vaid nende arvude taga on reaalsed inimesed, kelle panus ühiskonda ja majandusse on oluline. Eriti praegusel ajal.
Haiged inimesed ei käi kodust väljas, seega nad ei tarbi ega tooda väärtust. Inimene, kes põeb nakkushaigust, ei välju kodust enamasti muul põhjusel kui arsti juurde minek või äärmisel vajadusel apteeki või toidupoodi minekuks. Seega, mida ta haige olles tarbib? Ravimeid, toitu ja esmatarbekaupu. Haige inimene ei käi üldjuhul kontserditel, teatrietendustel, restoranides ega mujal. Kui aga paljud inimesed on haiged ning oht nakatuda on suur, väldivad ka terved inimesed taolisi rahvarohkeid kohti. Seega jääb tulu saamata erinevatel kultuuriasutustel, toitlustusettevõtetel, ühistranspordi- ja turismiettevõtetel.
Hirmuõhustik ei lase inimestel keskenduda oma tööle. Näiteks kui laps haige on, siis kuigi vanem on tööl, mõtleb ta enamiku ajast oma kodus olevale haigele lapsele. Samuti pidevalt meedia köetav hirmukatel seagripi laienevast levikust ja mõni aeg tagasi veel sellest, et vaktsiin ei ole ikka veel Eestisse jõudnud. Kuigi nüüd, kui vaktsiin kohal, on huvi selle vastu pehmelt öeldes leige ning tänasest Äripäevast võib lugeda, et seismajääv gripivaktsiin toob riigile miljoneid kahju.
Kellele sellised paanikakülvamised kasulikud on? Meediale, apteekidele, ravimitootjatele. Meedia müüb konflikti ja hirmu, otsib süüdlasi ja paisutab väikse statistika suuremaks elust enesest. Sedaviisi sillutab meedia teed ravimitootjatele (ja ilmselt ka vice versa)– hirmu ja paanika käes vaevlev nurka surutud väike inimene läheb abi otsima arsti juurde, kes soovitab talle vaktsiine ja ravimeid, millest viimaseid saab apteekidest.
Kuid kasud vaevalt ületavad kahjusid. Rahvusvaheliste ravimifirmade tulud aga meie majandusele palju head ei tee. Enamik gripikahjudest kajastuvad ilmselt selle aasta neljanda ja järgmise aasta esimese kvartali majandustulemustes.
Kuna riigieelarve kõnnib väga hapral ja õhukesel jääl, kus väiksemgi kõrvalekalle võib libastumisega lõppeda, siis kas gripi tõttu võivad jääda täitmata euroks vajalikud kriteeriumid? Võib tunduda ülepingutamisena, kuid meenutagem, millised kahjud suutis linnugripp mõnda aega tagasi Aasias kaasa tuua...
Selliseid inimesi, kes vähemalt korra talve jooksul haiged on, ei ole mitte marginaalne arv. Uuringufirma GfK Custom Research Baltic'u 2008. aastal läbiviidud uuringust selgus, et talve jooksul oli haige 41% Eesti elanikest, kellest puudus haiguslehega töölt või koolist 25%, 11% puudusid mõned päevad haiguslehte võtmata. Epideemiata aastal niisiis jäi 36% tööjõust haiguste tõttu töölt kõrvale, mis siis nüüd?
Sellel aastal algas gripihooaeg tavapärasest varem. Seda vaid mitte ainult nn seagripi leviku tõttu. Kui pikeneb gripihooaeg, on tõenäosus nakatuda suurem igal inimesel. Mida rohkem ja pikema aja vältel haigeid on, seda suurem on gripi mõju majandusele. Grippi haigestunud ei ole vaid pelk statistika terviseameti kodulehel, vaid nende arvude taga on reaalsed inimesed, kelle panus ühiskonda ja majandusse on oluline. Eriti praegusel ajal.
Haiged inimesed ei käi kodust väljas, seega nad ei tarbi ega tooda väärtust. Inimene, kes põeb nakkushaigust, ei välju kodust enamasti muul põhjusel kui arsti juurde minek või äärmisel vajadusel apteeki või toidupoodi minekuks. Seega, mida ta haige olles tarbib? Ravimeid, toitu ja esmatarbekaupu. Haige inimene ei käi üldjuhul kontserditel, teatrietendustel, restoranides ega mujal. Kui aga paljud inimesed on haiged ning oht nakatuda on suur, väldivad ka terved inimesed taolisi rahvarohkeid kohti. Seega jääb tulu saamata erinevatel kultuuriasutustel, toitlustusettevõtetel, ühistranspordi- ja turismiettevõtetel.
Hirmuõhustik ei lase inimestel keskenduda oma tööle. Näiteks kui laps haige on, siis kuigi vanem on tööl, mõtleb ta enamiku ajast oma kodus olevale haigele lapsele. Samuti pidevalt meedia köetav hirmukatel seagripi laienevast levikust ja mõni aeg tagasi veel sellest, et vaktsiin ei ole ikka veel Eestisse jõudnud. Kuigi nüüd, kui vaktsiin kohal, on huvi selle vastu pehmelt öeldes leige ning tänasest Äripäevast võib lugeda, et seismajääv gripivaktsiin toob riigile miljoneid kahju.
Kellele sellised paanikakülvamised kasulikud on? Meediale, apteekidele, ravimitootjatele. Meedia müüb konflikti ja hirmu, otsib süüdlasi ja paisutab väikse statistika suuremaks elust enesest. Sedaviisi sillutab meedia teed ravimitootjatele (ja ilmselt ka vice versa)– hirmu ja paanika käes vaevlev nurka surutud väike inimene läheb abi otsima arsti juurde, kes soovitab talle vaktsiine ja ravimeid, millest viimaseid saab apteekidest.
Kuid kasud vaevalt ületavad kahjusid. Rahvusvaheliste ravimifirmade tulud aga meie majandusele palju head ei tee. Enamik gripikahjudest kajastuvad ilmselt selle aasta neljanda ja järgmise aasta esimese kvartali majandustulemustes.
Kuna riigieelarve kõnnib väga hapral ja õhukesel jääl, kus väiksemgi kõrvalekalle võib libastumisega lõppeda, siis kas gripi tõttu võivad jääda täitmata euroks vajalikud kriteeriumid? Võib tunduda ülepingutamisena, kuid meenutagem, millised kahjud suutis linnugripp mõnda aega tagasi Aasias kaasa tuua...
No comments:
Post a Comment