Kas tõesti on tööandjate manifest kogu täiega halb ja paha dokument, nagu võiks eeldada ehk ajakirjanduse ja valitsusliikmete reaktsiooni põhjal? Uurisime Targa Kulutaja külastajatelt, kuidas nende meelest asjad on ja selgus, et mitte kõik need ettepanekud ei ole saatanast - rahvas toetaks pooli neist.
22.4.10
Milliseid varjatud karisid euro kasutuselevõtt peale hinnatõusu endas veel peidab?
Väga palju räägitakse sellest, kuidas euro kasutuselevõtuga tõusevad hinnad, kuid euroga harjumise psühholoogilisest mõjust ei ole siiani nii palju juttu olnud.
Euro kasutuselevõtt ei tähenda ainult seda, et harjunud kroonide asemel hakkavad rahakotis nüüd olema hoopis teistsuguse välja nägemisega ja teistes mõõtmetes rahatähed, vaid tegelikult peame kõik end ümberprogrammeerima sootuks teisele vääringule – on ju krooni eurost 15,6 korda väiksema väärtusega.
Rõõm madalatest hindadest võib jääda üürikeseks ning asenduda, olenevalt inimesest, hetkeliseks või pikaajaliseks masenduseks madalama palga pärast. On ju väga suur vahe, kas saada palka 10 000 krooni või 637 eurot.
Ma arvan, et igal reisinud eestimaalasel on kogemus sellest, kui raha väärtus on mitmeid kordi suurem – tundub, nagu oleksid kõik hinnad väga madalad, kuid tegelikult…
Ühel suvel elasin pea neli kuud Ameerikas. Terve seal oldud aja ei mõelnud ma kordagi, et kui mul on taskus 1000 dollarit, siis see on tegelikult 10 000 krooni. Kas ma Eestis oleksin teadlikult sellise rahasummaga rahulikult mööda tänavaid patseerinud. Ilmselt vist mitte. Kuid seal olles tundus odav olevat kusagil motellis 50 dollarit öö eest maksta.
Või teine mälestus. Kui me viiendas klassis Lätti ekskursioonile sõitsime, andis ema mulle kaasa 6 latti. Ma suutnud leppida, kuidas ta küll nii kitsi ema saab olla, et saab oma lapse 6 latiga Riiga. Selle eest ei saa ju kommigi.
Ehk see polegi üüratu probleem nende eestimaalaste jaoks, kes mõnes välisriigis, mille valuuta Eesti omast kallim, elanud, või nende jaoks, kes veel 1990. aastate alguse rahareformi mäletavad, kuid mida peaks tegema need noored, kes välismaal pikemalt kui nädal elanud ei ole ja kes rahareformi alles väga väikesed või üldse olemata olid?
Tõepoolest, internetisti leiab lehekülje, kus erinevaid materjale eurost – euro.eesti.ee, kuid palju on neid inimesi, kes sellest leheküljest teavad ja palju on neid, kes sellel leheküljel olevate materjalidega tutvunud on? Kas eurost teavitamisega läheb samuti nagu prügikoristuskampaania puhul – seadus jõustub, kuid inimesed ei tea, mida see täpselt endaga kaasa toob. See aga külvab inimestes asjatut paanikat ning arusaamatust. Kuid õigeaegselt läbiviidud kommunikatsiooniga oleks võimalik inimesi ette valmistada selleks, mis tulemas on.
Ei piisa vaid artiklitest, mis arutlevad selle üle kas ja millal euro kasutuselevõtt siis aset leiab, vaid vaja on sisulist arutelu sellest, milliseid muudatusi euro endaga inimese harjumustes kaasa toob. Hinnatõus hinnatõusuks, aga mõelgem korraks ka sellele, et poes hakkavad asjad võib-olla sente maksma, aga palka hakkame ka senisest vähem saama. Kui kiiresti suudame ennast ümber häälestada?
14.1.10
Gripihooaeg mõjutab majandust märkimisväärselt
Kuigi Eestis räägitakse vaid sellest, kuidas seagripp mõjutab Mehhiko ja tema naabrite majandust, võiksime meiegi mõelda sellele, kuidas gripiepideemia majandusele mõjub.
Selliseid inimesi, kes vähemalt korra talve jooksul haiged on, ei ole mitte marginaalne arv. Uuringufirma GfK Custom Research Baltic'u 2008. aastal läbiviidud uuringust selgus, et talve jooksul oli haige 41% Eesti elanikest, kellest puudus haiguslehega töölt või koolist 25%, 11% puudusid mõned päevad haiguslehte võtmata. Epideemiata aastal niisiis jäi 36% tööjõust haiguste tõttu töölt kõrvale, mis siis nüüd?
Sellel aastal algas gripihooaeg tavapärasest varem. Seda vaid mitte ainult nn seagripi leviku tõttu. Kui pikeneb gripihooaeg, on tõenäosus nakatuda suurem igal inimesel. Mida rohkem ja pikema aja vältel haigeid on, seda suurem on gripi mõju majandusele. Grippi haigestunud ei ole vaid pelk statistika terviseameti kodulehel, vaid nende arvude taga on reaalsed inimesed, kelle panus ühiskonda ja majandusse on oluline. Eriti praegusel ajal.
Haiged inimesed ei käi kodust väljas, seega nad ei tarbi ega tooda väärtust. Inimene, kes põeb nakkushaigust, ei välju kodust enamasti muul põhjusel kui arsti juurde minek või äärmisel vajadusel apteeki või toidupoodi minekuks. Seega, mida ta haige olles tarbib? Ravimeid, toitu ja esmatarbekaupu. Haige inimene ei käi üldjuhul kontserditel, teatrietendustel, restoranides ega mujal. Kui aga paljud inimesed on haiged ning oht nakatuda on suur, väldivad ka terved inimesed taolisi rahvarohkeid kohti. Seega jääb tulu saamata erinevatel kultuuriasutustel, toitlustusettevõtetel, ühistranspordi- ja turismiettevõtetel.
Hirmuõhustik ei lase inimestel keskenduda oma tööle. Näiteks kui laps haige on, siis kuigi vanem on tööl, mõtleb ta enamiku ajast oma kodus olevale haigele lapsele. Samuti pidevalt meedia köetav hirmukatel seagripi laienevast levikust ja mõni aeg tagasi veel sellest, et vaktsiin ei ole ikka veel Eestisse jõudnud. Kuigi nüüd, kui vaktsiin kohal, on huvi selle vastu pehmelt öeldes leige ning tänasest Äripäevast võib lugeda, et seismajääv gripivaktsiin toob riigile miljoneid kahju.
Kellele sellised paanikakülvamised kasulikud on? Meediale, apteekidele, ravimitootjatele. Meedia müüb konflikti ja hirmu, otsib süüdlasi ja paisutab väikse statistika suuremaks elust enesest. Sedaviisi sillutab meedia teed ravimitootjatele (ja ilmselt ka vice versa)– hirmu ja paanika käes vaevlev nurka surutud väike inimene läheb abi otsima arsti juurde, kes soovitab talle vaktsiine ja ravimeid, millest viimaseid saab apteekidest.
Kuid kasud vaevalt ületavad kahjusid. Rahvusvaheliste ravimifirmade tulud aga meie majandusele palju head ei tee. Enamik gripikahjudest kajastuvad ilmselt selle aasta neljanda ja järgmise aasta esimese kvartali majandustulemustes.
Kuna riigieelarve kõnnib väga hapral ja õhukesel jääl, kus väiksemgi kõrvalekalle võib libastumisega lõppeda, siis kas gripi tõttu võivad jääda täitmata euroks vajalikud kriteeriumid? Võib tunduda ülepingutamisena, kuid meenutagem, millised kahjud suutis linnugripp mõnda aega tagasi Aasias kaasa tuua...
Selliseid inimesi, kes vähemalt korra talve jooksul haiged on, ei ole mitte marginaalne arv. Uuringufirma GfK Custom Research Baltic'u 2008. aastal läbiviidud uuringust selgus, et talve jooksul oli haige 41% Eesti elanikest, kellest puudus haiguslehega töölt või koolist 25%, 11% puudusid mõned päevad haiguslehte võtmata. Epideemiata aastal niisiis jäi 36% tööjõust haiguste tõttu töölt kõrvale, mis siis nüüd?
Sellel aastal algas gripihooaeg tavapärasest varem. Seda vaid mitte ainult nn seagripi leviku tõttu. Kui pikeneb gripihooaeg, on tõenäosus nakatuda suurem igal inimesel. Mida rohkem ja pikema aja vältel haigeid on, seda suurem on gripi mõju majandusele. Grippi haigestunud ei ole vaid pelk statistika terviseameti kodulehel, vaid nende arvude taga on reaalsed inimesed, kelle panus ühiskonda ja majandusse on oluline. Eriti praegusel ajal.
Haiged inimesed ei käi kodust väljas, seega nad ei tarbi ega tooda väärtust. Inimene, kes põeb nakkushaigust, ei välju kodust enamasti muul põhjusel kui arsti juurde minek või äärmisel vajadusel apteeki või toidupoodi minekuks. Seega, mida ta haige olles tarbib? Ravimeid, toitu ja esmatarbekaupu. Haige inimene ei käi üldjuhul kontserditel, teatrietendustel, restoranides ega mujal. Kui aga paljud inimesed on haiged ning oht nakatuda on suur, väldivad ka terved inimesed taolisi rahvarohkeid kohti. Seega jääb tulu saamata erinevatel kultuuriasutustel, toitlustusettevõtetel, ühistranspordi- ja turismiettevõtetel.
Hirmuõhustik ei lase inimestel keskenduda oma tööle. Näiteks kui laps haige on, siis kuigi vanem on tööl, mõtleb ta enamiku ajast oma kodus olevale haigele lapsele. Samuti pidevalt meedia köetav hirmukatel seagripi laienevast levikust ja mõni aeg tagasi veel sellest, et vaktsiin ei ole ikka veel Eestisse jõudnud. Kuigi nüüd, kui vaktsiin kohal, on huvi selle vastu pehmelt öeldes leige ning tänasest Äripäevast võib lugeda, et seismajääv gripivaktsiin toob riigile miljoneid kahju.
Kellele sellised paanikakülvamised kasulikud on? Meediale, apteekidele, ravimitootjatele. Meedia müüb konflikti ja hirmu, otsib süüdlasi ja paisutab väikse statistika suuremaks elust enesest. Sedaviisi sillutab meedia teed ravimitootjatele (ja ilmselt ka vice versa)– hirmu ja paanika käes vaevlev nurka surutud väike inimene läheb abi otsima arsti juurde, kes soovitab talle vaktsiine ja ravimeid, millest viimaseid saab apteekidest.
Kuid kasud vaevalt ületavad kahjusid. Rahvusvaheliste ravimifirmade tulud aga meie majandusele palju head ei tee. Enamik gripikahjudest kajastuvad ilmselt selle aasta neljanda ja järgmise aasta esimese kvartali majandustulemustes.
Kuna riigieelarve kõnnib väga hapral ja õhukesel jääl, kus väiksemgi kõrvalekalle võib libastumisega lõppeda, siis kas gripi tõttu võivad jääda täitmata euroks vajalikud kriteeriumid? Võib tunduda ülepingutamisena, kuid meenutagem, millised kahjud suutis linnugripp mõnda aega tagasi Aasias kaasa tuua...
Subscribe to:
Posts (Atom)
