Uuringutulemused

Novembris läbiviidud tarbijauuringust selgus muuhulgas, et kuigi ligi 90 protsenti vastanuist väldivad kulutuste tegemist tulevaste sissetulekute arvelt, tunnistas siiski 65 protsenti küsitletuist, et kulutavad enam, kui on nende sissetulekud.

Loe uuringu kokkuvõtet portaalist.

Paki- ja kullerteenuse pakkujad

Eesti-sisese paki saatmiseks on kolm erinäolist teenust: teada-tuntud Eesti Post, aprillis tööd alustanud SmartPOSTi pakiautomaadid ning Cargobusi pakivedu. Neist kiireim on kindlasti Cargobus, kus saadetis jõuab kohale loetud tundide jooksul, kuid samas ei suuda ta võistelda SmartPOSTiga paindlikkuse osas - ei ole võimalust valida, millal ja kuhu pakile järgi minna. Hindade ja kullerteenuste kohta loe edasi portaalist.

Kuidas targalt jõuluoste teha?

Kõige olulisem on planeerimine. Mõtle aegsasti läbi, kui palju sul tegelikult vaba raha kingituste jaoks on. Väldi iga hinna eest krediitkaartide kasutamist – arvad, et said odavalt läbi, aga mõtle sellele rahale, mis sa pangale pärast tagasi maksma hakkad. Ei olegi enam nii hea diil või mis? Pea ka meeles, et odav on tihti ka ebakvaliteetne. Sa ei taha ju kinkida oma lähedastele prügi.

Kui rahaliste võimalustega on pilt selge, tee nimekiri inimestest, kellele sa kingi teha kavatsed. Mõtle ka sellele, palju sa kulutada saad ja mida sa kinkida tahad ning saad. Kui sa hakkad juba varem mõtlema sellele, mida sa kellelegi kinkida tahad, siis ei leia sa end jõululaupäeval olukorrast, kus ühtki kinki pole ja pea tühi ning poodides on meeletu mass inimesi. See mida-sa-kinkida-saad kõlab ehk küüniliselt, kuid sa ei pea ennast võlgadesse kinkima. Kujutle korraks: kingid emale pesumasina ja kuu aega hiljem küsid talt raha, et üüri maksta, sest su üüriraha kulus pesumasinale. Päris kole, kas pole?

Pärast kinkide läbi mõtlemist võid osturetkele suunduda. Aga ettevaatust, allahindlus! Tundub jube ahvatlev osta midagi, mille hinnasildil küütleb kutsuvad suur allahindlusprotsent. Aga pane tähele, et enamasti ongi see odav asi odav ehk tal puudub kvaliteet ja isikupära.

Väga nutikas on ka ise teha: kui sa oskad kududa, koo olulisele inimesele sall. Ise tehtud asi on märgiks, et oled sellega vaeva näinud ja see on tehtud vaid kingi saajale mõeldes. Pealegi on ju pimedad õhtud just selleks loodudki, et millegi tubasega tegelda. Kaua sa ikka neid nürisid seebioopereid passida jaksad?

Samuti on kaartide tegemine väga lihtsaks tehtud. Poodides, nagu Tiimari, on palju kõikvõimalikke pabereid ja valmislõigatud kaartide vorme, lisaks palju igasugu kleepsusid, paelu ja muid vidinaid kaunistamiseks. Natuke fantaasiat ja peale hakkamist ja valmis ongi kunstiteosed, mis su lähedastele rõõmu valmistavad. Aga isetegemist ei tohiks käsitleda säästmisena – see on ikkagi aja- ja materjalikulu, aga selle kaalub üles asjaolu, et sa teed midagi ilusat inimesele, kellest sa hoolid.

Lühidalt kokkuvõttes tasub meeles pidada järgmist:

1) Enne kui poodi tormad, arvuta kõigepealt, kui palju sul tegelikult vaba raha on, et kingitusi osta, vältimaks krediitkaardi kasutamist. Seejärel tee nimekiri kõigist inimestest, kellele on vaja kingutusi osta, postkaarte saata jne. Lisa juurde arvestuslik summa, mida oled valmis kulutama ja mis sul ka reaalselt olemas on.
2) Ära jäta kingioste viimasele minutil, mil sa meeleheitehoos esimese ettejuhtuva asja valid.
3) Kui sa ei taha umbses poes pikas järjekorras oodata, siis mine poodi hommikul vara või õhtul hilja, mil poodides vähem inimesi.
4) Osta poodidest, kus pakutakse kvaliteetseid tooteid. Ei ole mõtet kinkida kallitele inimestele odavat rämpsu.
5) Ettevaatlik tasub olla ka kõikvõimalike allahindlustega. Lihtne on kaotada kaine meel, kui hinnasildil ilutseb “60% alla”. Aga pea meeles, et odav ja mittekvaliteetne kipuvad sünonüümid olema
6) Online-kauplustest ostes jälgige, et lehekülg oleks turvaline, et maksma hakates oleks lehekülje aadressi algus https// või lukukujutis lehe servas.
7) Väga lihtne nipp ühelt poolt kingi isikupärasemaks muutmiseks, teisalt aga kokku hoidmiseks, on see ise ära pakkida. Ole loominguline!
8) Kaartegi ei keela keegi ise teha, pealegi on poodides nii palju erinavaid pabereid, kaunistusi jne. Lausa patt oleks lamedat poest ostetud kaarti kinkida.

Grippi? Tänan, ei!

Sünged sügisõhtud teevad inimesed veelgi vastuvõtlikumaks igasugu haiguste suhtes. Ja sellepärast oligi hea meel avastada, et lisaks apteekidele saab nüüd gripimaske Selveritestki osta. Lähed poodi saia ja juustu järgi ning muuseas ostad ka gripimaski. Kes see ikka enne pühi haigeks tahab jääda, eks ole?

Eriti, kui sul on näiteks kolleege või koolikaaslasi, kes haigenagi tööle/ kooli tulevad, saad vähemalt iseennast kaitsta. Huvitav, kas nad teevad seda kibestumisest – kui mina olen haige, siis miks mul üksi halb peaks olema – või kohusetundest – kui ma täna tööle ei lähe, siis järsku mu ülemus arvab, et ma olen laisk ja vallandab mu? Ilmselt kehtib erinevate inimeste puhul nii üks kui teine variant. Neile kohusetundega inimestele teadmiseks, et kui sa siiani oled tubli ja oma ülesannete kõrgusel olnud, siis ei vallanda sind keegi ega jää ka töö tegemata – asendamatuid pole olemas. Aga noid kibestunuid ei paranda ilmselt haud ka.

Ütle Sina, kuidas asjad tegelikult on!

Pea aasta tagasi, eelmise aasta sügisel viis Tark Kulutaja läbi uuringu, kus selgitas hoiakuid tarbimisega seotud küsimustes. Sellel aastal aga tahame teada, kuidas on inimeste suhtumine noisse küsimusisse aastaga muutunud.

Eelmisel aastal näiteks arvas 80% vastanuist, et majandus viie aasta pärast on oluliselt paremas seisus. Säästmise kohta öeldi, et säästud peaksid olema vähemalt 3-6 kuu sissetulekute suurused.

Vastajate vahel läheb loosi 500-krooni kinkekaart Lucca restoranilt. Uuringus osalemiseks vajuta siia!

Kas sinu tarbimiskäitumine viitab sõltuvusele?

Eesootavat jõulukinkide osturallile mõeldes uurisime pisut, kuidas käsitlevad poodlemisvajadust psühholoogid. Avastasime mõned huvitavad faktid:
1) erinevatel andmetel 2-12% ameeriklastest kannatab ostmissõltuvuse käes, a la nagu Rebecca Bloomwood “Ostuhullu pihtimustes”;
2) nende “sõltlaste” hulgas on enamvähem võrdselt nii mehi kui ka naisi, selgus Standfordi ülikooli 2006. aastal läbiviidud uuringust;
3) tänases käsitluses ei peeta ostmissõltuvust psühholoogiliseks häireks, nagu alkoholismi, hasartmängusõltuvus või söömishäired, kuid näiteks Indiana Ülikooli professor Ruth Engsi ja Illinois Institute for Addiction Recovery asepresidendi Rick Zehri arvates on pidev ostmisvajadus nendega võrdväärne, kuna inimesed, kes nõrkemiseni ostavad, teevad seda põhjusel, et usuvad oma heaolu sõltuvat sellest.

Millised on sellist “sõltuvust” põdeva inimese tunnused?
1) Nagu iga teine sõltlane, nii peidab ka tema oma sõltuvuseset tunnistust andvaid jälgi ehk siis oste.
2) Kulutab üle võimete – tänu sellele võivad tal tekkida finantsprobleemid.
3) Kompulsiivne ostminie – ühe salli asemel ostab ta kümme.
4) Suhteprobleemid – kompulsiivse otsmisvajadusega inimene on tihti kodust ära poodides ning isoleerib end emotsionaalselt ja füüsiliselt lähedastest.
5) Krooniline ostmisvajadus – otsmissõltuvust ei ole sellisel inimesel, kes nt jõulude eel palju aega ja liig palju raha kinkide valimiseks kulutab, vaid selline, kes pidevalt ostab asju, mida ta ei vaja, raha eest, mida tal pole.

Kas sina võiksid olla sõltuvuses ostmisest? Kui järgnevatest väidetest neli või enam sinu kohta käib, siis on sul probleem.
1) Ostad negatiivsete emotsioonide ajel, kui oled vihane, masendunud või tunned end üksindasena jne.
2) Vaidled teistega oma tarbimisharjumuste üle.
3) Ei suuda elada krediitkaartideta.
4) Maksad enamasti krediitkaardiga, mitte sularaha või tavalise pangakaardiga.
5) Tunned eufooriat ja rõõmu pärast ostu sooritamist.
6) Tunned süümepiinu ja häbi pärast ostu sooritamist.
7) Valetad, kui palju sa ostu eest maksid. Tunnistad küll üles, et ostid eseme, kuid väidad selle odavama olevat olnud.
8) Rahast on saanud kinnisidee.
9) Kulutad palju aega, et erinevatel kontodel leiduvat vaba raha kokku lugeda.

Vasta nädala küsimusele!

Sellel nädalal uurime, millest lähtutakse teenuste ja toodete valikul. On olulisim hind? Ettevõtte tuntus ja maine avaliku arvamuse silmis? Või on oluline hoopis informatsiooniallikas - sõbra soovitus või massimeediast kuuldu/ nähtu? Või valite esimese ettejuhtuva pakkumise, mis sobiv näib olevat? Vastata saad siin.

Eelmisel nädalal küsisime, kust Targa Kulutaja külastajad toitu ostavad. Eelmisel nädalal küsisime portaali lugejatelt, kust nemad tavaliselt toitu ostavad. Kõige populaarsemateks ostukohtadest osutusid säästupoed, mida eelistas 46% vastanuist. Super- ja hõpermarketeid eelistas 30 protsenti portaali külastatjatest, kohalikke väikepoode 22 protsenti. Turult eelistas toidukaupu osta vaid 2% vastanuist.

Tõenäoliselt ostab turult toitu nii väike protsent inimesi, kuna turge on vähe ega pruugi seetõttu mugavalt kodu lähedal asuda. Säästupoode eelistatakse ilmselt hinna tõttu, supermarketid korraldavad klientide püüdmiseks ja hoidmiseks erinevaid kampaaniaid. Ja kui õhtul avastad, et piim on otsa saanud, vudid üle tee asuvasse keldripoodi.

Tee tööd ja näe vaeva!

Reedel teatas Statistikaamet, et Eestis on hinnanguliselt 102 000 töötut ning töötuse määr tõusis 14,6 protsendini.

Töötuse kasv on aeglustunud, aga sealjuures on kasvama hakanud heitunute arv. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Eelmises kvartalis oli heitunuid 7000, eelmise aasta III kvartalis 5000. Et töötus on meeste hulgas oluliselt suurem, siis on ka tööotsingutest loobujad enamasti mehed. III kvartalis oli töötute hulgas mehi ligi 60%, heitunute hulgas kaks kolmandikku. Nii selgus statistikaameti pressiteatest.

Eile tõstatati "Vabariigi kodanikes" ühe kõrvalteemana küsimus, kelle süü see on. Ons selleks üleilmne majanduskriis, valitsuse passiivsus, inimeste eneste äpardlikkus? Muidugi on siin oma osa igal noist tegureist, kuid liivikastimängud ja näpuga süüdlasele osutamise võiks juba unustada. Muidugi on lihtsaim ja mugavaim kõik majanduskriisi kui force majeure'i "saavutuseks" nimetada, aga sellest ei ole kasu ju kellelegi. Nagu ka rehepaplusest. Inimene ise saab ennast kõige enam aidata. Seejuures muidugi on riigi üheks rolliks tagada võimalikult soodne pind tegelemaks ettevõtlusega. Ja töötutele on erinevaid programme, mis aitavad neil oma ettevõttele hinge sisse puhuda.

Aga kes on need töötajad, kes enamasti koondamisteate saavad? Väga paljude ettevõtete juhid vaatavad esmalt töötajate ajalugu: kui palju nad on noomitusi või käskkirju saanud, näiteks selle eest, et purjus peaga tööle on ilmutud; kes on laisk ja lohakas; kes ei täida temale pandud kohustusi. Ennekõike peaks endalt küsima, kas ma olen ikka töökohustustega hakkama saanud ja alles siis välistpoolt süüdlast otsima.

Ja tasub meeles pidada, et kui inimesel on eesmärk, siis on tal kõik.

Vasta nädala küsimusele!

Nüüdsest on võimalik Targas Kulutajas vastata nädala küsimusele. Sellel nädalal saab igaüks vastata küsimusele, millist tüüpi ostukohtades teie oma toiduostud teete. Valida on nelja variandi vahel: supermarketid, säästupoed, kohalik väikepood ja turg. Vastamiseks ei pea tegema muud kui valima sobiva variandi ja vajutama "Hääleta". Küsimust vahetame igal neljapäeval.

Automaks – vahend arutu tarbimise piiramiseks?

Üldiselt on automaks sama jabur nagu maamakski – miks peab inimene, kes on korra juba oma kodu või auto eest maksnud, selle eest iga aasta juurde maksma? Auto ei ole ju mitte alati luksus, vaid paljude jaoks on auto praktiline liiklusvahend üksteisest kaugel asuvate punktide vahel liikumiseks. Ent fakt on see, et inimesed kasutvad autot ka siis, kui praktiline vajadus puudub – lihtsalt mugavusest ja harjumusest. Kui halva harjumuse välja juurimiseks ei ole millestki muust abi, siis tuleb kasutada meetmeid, mis väga meelt mööda pole, näiteks automaks, mida igal aastal riigile maksma peaks.

Kui maksutada CO2 emissiooni alusel, siis põhimõtteliselt ei suunata seda raha ju keskkonna kaitsesse, vaid see läheb riigikassas samasse kohta, kuhu läheks luksusmaks. Seega, mis vahet on sellel, kuidas seda maksu nimetatakse? Samas on siiski oluline, mille alusel seda määratakse, kuna vanad autod, millel ehk võimsust nii palju ei olegi, saastavad keskkonda rohkemgi kui võimsad maasturid. Maksutamine CO2 emissiooni alusel seab raskemasse olukorda just vanemate autode omanikud, kellest paljudel võib-olla ei olegi võimalik uut osta.

Maainimestel on juba täna väga oluliseks liikumisvahendiks isiklik sõiduvahend, kuna ühistranspordiga on meie maal, nagu ta on. Või pigem ei olegi. Samas oleks luksusmaks oluliselt maainimeste sõbralikum – kuna maapiirkondades on keskmised palgad madalamad kui suurlinnades, siis ilmselt ei jaksa üks igati tubli mats endale erinevalt vurlest luksusautot osta. Samuti ei jaksa see mats võib-olla oma päevi näinud Opel Kadetti uuema Opeli vastu välja vahetada.

Kuigi luksusmaks võib esmapilgul kommunistliku ideepojukesena tunduda, on see ju enamiku Eesti elanikkonna suhtes sõbralik maks – kannatajaks jääks vaid need, kellel suurt autot ego tõstmiseks vaja. See ei oleks aktsioon stiilis „võtame rikastelt ja anname vaestele“, vaid see oleks sotsiaalselt vastutustundlik käitumine, mis on omane arenenud lääneriikide kodanikele. Pealegi ei ole mõtet võtta sealt, kust võtta pole.

Lõppeks, kui suudame taluda ühtelugu kerkivat kütuseaktsiisi, saame hakkama ka automaksuga. Küsimus on ainult, kelle arvelt.

Miks Pärnus ja Narvas on kinopilet sama kallis kui Tallinnas?

Tark Kulutaja võrdles nelja suurema Eesti linna - Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu kinopiletite hindu. Huvitav, miks Tartus on kinopilet nii odav? Samas Pärnu ja Narva kinode hinnad on võrreldavad Tallinna omadega. Pärnu ja Narva inimeste teenistus on ju madalam kui Tartu elanikel, näiteks 2008. aastal oli statistikaameti andmeil keskmine palk Tartumaal üle 1000 krooni kõrgem kui Pärnumaal ja üle 2000 krooni kõrgem kui Narvas.

Ravimimüüjate vastuseis käsimüügiravimite vabale müügile kantud vaid isiklikest ärihuvidest?

Ravimid ei jõua vajajateni, seda eelkõige maapiirkondades, kus lähim apteek võib asuda kümnete kilomeetrite kaugusel. Probleem ei ole mitte selles, et apteekide koguarv oleks väike või et apteegid oleksid liiga vähe aega avatud, vaid probleem on tegelikult selles, et maal elavatel inimestel on lähim apteek kümnete kilomeetrite kaugusel. Bussiliiklus Eestis maapiirkonnis teatavasti on väga hõre ning mitte igal eakal ei ole võimalik kasutada autot transpordi vahendina. Kes peab hoolt kandma selle eest, et haige vajalikud ravimid saaks? Kättesaadavusest rääkides on probleemiks veel ravimite hind – kuna turul on suhteliselt vähe tegijaid, siis on meil ravimite hinnad võrreldes nende riikidega, kus on käsimüügiravimid müügil ka kauplustes, kõrgemad. Kirjutasime sellest probleemist mõned päevad tagasi portaali ülevaatliku loo, mille tarbeks sai küsitletud apteekreid, perearste, kaubanduskeskuste kõneisikuid jne. Aga mida me ise sellest arvame?

Ettepanekud, mis siiani probleemi lahendamiseks tehtud:
1) Sotsiaalminister Hanno Pevkur avaldas arvamust, et igas maakonnakeskuses peaks olema ööpäev läbi avatud valveapteek.
2) Konkurentsiamet ja majandusministeerium tegid ettepaneku lihtsamate käsimüügiravite müügiks tavalises toidupoes.
3) Tõstamaa perearst Madis Veskimägi avaldas arvamus, et perearstikeskuses võiks olla sagedamini vajaminevad ravimid olemas.

Pevkuri ettepanek

Muidugi on vaja, et oleks valveapteegid kõigis maakonnakeskustes, aga see ei lahendada ravimite kättesaadavuse probleemi, kuna endiselt jääb maakonnakeskus kaugemate maakonna elanike jaoks kaugeks. Ja see ei tooks ka hindu alla, sest teenust osutaksid ju praegused tegijad.

Vaba müük

Ka see on tegelikult vaid poolik lahendus, kuna endiselt jääks maainimesele probleemiks retseptiravimite kättesaadavus. Apteekrite Liidu esinaise sõnul ei saa öelda, et meil oleks vähe apteeke, mille pärast peaks toidupoodides ravimed müüma. Aga küsimus ei ole tegelikult ju apteekide arvus, vaid selles, et apteekrid ei ole nõus töötama majanduslikult vähematraktiivsetes piirkondades ehk neis kohtades, kus äriliselt on tasuvus väike. Suurem osa apteeke on siiski koondunud tänasel päeval tõmbekeskustesse ja kaugemate piirkondade elanikel ei pruugi mõnekümne kilomeetri raadiuses apteeki olla. Olgu neid apteeke meil tänasel päeval kas või 10 000, aga kui nad asuvad vaid suuremates linnades ja paremini tasuvates piirkondades, siis on ja jääb probleemiks ravimite kättesaadavus.

Teine vastuargument sellele ideele on ravimite eripärast tulenev ohtlikkus – sptesialist peab andma nõu, kuidas ja kui palju tarvitada jne. Aga kui vaadata seda, kui palju täna apteekrid inimestele reaalselt nõu annavad, siis see argument kaotab oma tähtsuse. Kui inimene ise ei küsi, kuidas see valuvaigisti toimib, ega siis apteeker ei hakka ise ka küsima, milliste sümptomite vastu klient seda kasutama hakkab. Jutt sellest, kuidas nüüd lastele ravimid eriti kättesaadavad on, on puhas demagoogia. Toidupoodides müüakse avatud lettidelt igasugu kodukeemia tooteid. Kui Torusiil on ka väga mürgine ja ohtlik kemikaal, siis äkki peaks seda ka hakkama spetsiaalsetes müügikohtades müüma. Loe siit Postimehes ilmunud artiklit sellest, mis juhtub, kui Torusiil satub lapse kätte.

Maa-apteekide sulgemise teemal olgu öeldud, et konkurentsiameti andmeil moodustavad käsimüügiravimid vaid viiendiku turust. Pealegi ei saa unustada harjumuse olulisust. Inimestel on harjumus osta rohtu apteegist ja ilmselt kasutaks nad toidupoodi ravimi ostmiseks, kui apteek on liiga kaugel, et sinna aspiriini pärast sõita või kui see on juba kinni. Samas kui kehtestataks näiteks nõue, et ostjale peaks suutma anda infot ravimi kohta, et suudaks väiksed maapoed eraldi inimest tööle võtta. Samuti ei oleks neil võimalik luua apteeki poe sisse, nagu USA-s praegu toimib, kuna neil ei oleks selleks lihtsalt pinda.

Konkurentsiameti andmeil langeks ravimite hinnad, ravimimüüjad seda ei usu. Eks turg ja konkurents dikteerib ning piimasõja põhjal võib öelda, et langeb küll.

Sagedasemad ravimid oleks müügil perearstikeskuses

Sellel on jumet, sest kui apteegid ei laiene maale, siis oleks ju igati õigustatud, et kohalikult perearstilt saaks rohtu ka osta. Perearstikeskustele pandaks niiviisi palju ülesandeid, ent kui ei ole toimivat apteeki ja selle pidamise vastu pole ka huvi ilmutatud, siis see oleks see üheks võimaluseks, kuidas ravimeid maainimestele lähemale tuua.

Sõnaga, eks saab näha, kas konkurentsiamet on edukam kui Jüri Miks kümnendi alguses.

Kas hinnad tõusevad kui käibemaks tõuseb?

Kuigi Eesti Panga rahanduspoliitika nõunik Andres Saarniit ütles Postimees.ee-le möödunud teisipäeval, et käibemaksu tõusmisega ei pruugi veel kaasneda hinnatõus, nendivad Tarkkulutaja.ee-le antud kommentaarides suuremad Eesti jaemüüjad ja tootjad, et käibemaksutõusuga kaasneb ka hindade kallinemine.


Loe lähemalt portaalist...

Kui tõenäoliselt leiad tööd kui koondatakse?

Portaalist Tarkkulutaja.ee võib lugeda rahvusvahelise uuringufirma GfK värskeid uuringutulemusi, mis näitavad kui dramaatiliselt on muutunud inimeste suhtumine oma võimalustesse tööjõuturul.

Muuhulgas selgus:

1. 50% arvab, et vabade töökohtade arv nende tegevusalal langeb järgmise 6 kuu jooksul!
2. Suuremates linnades elavad inimesed on optimistlikumad, väikelinnades elavad inimesed pessimistlikumad!

Loe lähemalt
Tarkkulutaja.ee: Inimesed tunnetavad teravamalt vabade töökohtade vähenemist

Riisalu: ka perekond on äriühing, mis võib pankrotti minna

Meie Mees Aivar Riisalu tuli täna välja lihtsa ent tabava võrdlusega - ka perekond on äriühing, mis võib valede otsuste tagajärjel pankrotti minna.

"Inimese jaoks on kõige suurem probleem, kui ta peab ühel hetkel hakkama elama kehvemini, kui ta on harjunud," rääkis Riisalu, märkides, et umbes 100 000 leibkonnal Eestis on praegu tekkinud rahalised probleemid.

Portaalis Tarkkulutaja.ee arutletakse teemal, kas Eesti majanduses on põhi käes - või mitte. Mõistagi ei tea seda tegelikult mitte keegi. Seega targem teha selliseid otsuseid ning lähtuda sellistest põhimõtetest, mis perekonna pankrotti väldiksid.

Jookse või sure!

NB! Iga äri seisneb millegi müümises kellelegi – ja kui kliendid ei osta, on põhjas kogu ettevõte – sekretärist kuni personalijuhini. Vastutust pole täna kuhugi veeretada. ee, mis tahad, kui jätkad sama mõtteviisiga, siis leiad end üsna pea nende 100 000 töötu hulgast, keda aasta lõpuks ennustatakse. Loe edasi...

Foto: http://encefalus.com/wp-content/uploads/2008/11/economic_crisis.jpg

Tarkkulutaja.ee: Mis on deflatsioon?

Tarkkulutaja.ee portaalist leiab kokkuvõtliku ülevaate sellest, mis on deflatsioon. Lugeda saab siit:
Tarkkulutaja.ee: Mis on deflatsioon?

Uuring tõestab - Eesti väikelinnad on depressiivsed

Portaalis Tarkkulutaja.ee täna avaldatud avaliku arvamuse uuringust saab lugeda, et kõige valusamalt on majanduskriis tabanud just väikelinnades elavaid inimesi.

"Hinnates seniseid arenguid, usub iga kolmas, et olukord majanduses on viimase kuue kuu jooksul märkimisväärselt halvenenud. Suuremates linnades arvab nii iga neljas, väikelinnades aga iga teine," kirjutab portaal.

Loe lugu siit:
Tarkkulutaja.ee: Uuring: Majandussurutis tabab rängemalt väikelinnade elanikke

Tööpäeva lõunad - kontoris või väljas?

Kui uuringutulemused näitavad, et üks kokkuhoiukohti on inimeste jaoks väljas söömine, siis huvitav, kas see kehtib ka tööpäevalõunate kohta. Igatahes on täheldatud järgmist:

1. Viimasel ajal pidi kesklinna söögikohtades lõuna ajal märksa lihtsamini kohti leidma;
2. Büroohoonetes tegutsevates söögikohtades päris selliseid järjekordi kui vanasti, enam pole;
3. Üha tihemini näeb, et inimesed võtab endale lõunasöögi kontorisse kaasa, kööginurgad on üha populaarsemad;

Kui oled midagi sarnast märganud, võiksid sellest Tarkkulutaja.ee Foorumis teada anda. Foorum asub SIIN

Pilt: Spacesavers.co.uk

Tarkkulutaja.ee: Mis toimub Lätis?

Sotsioloog Mauri Sööt (uuringufirmast GfK Custom Research Baltic) annab portaalis Tarkkulutaja.ee ülevaate uuringutulemustest, mis kajastavad tarbijate suhtumisi Balti riikide majanduse senistesse arengutesse ning hinnanguid tulevikule.

Neljanda kvartali keskpaiga seisuga olid Läti elanike suhtumine majanduse senisesse käekäiku Lätis ja selle tulevikuväljavaadetesse kõige tumedamates toonides kolme Balti riigi võrdluses.

Leedu elanikkonna suhtumine sarnanes neljandas kvartalis pigem Eestile.

Loe uuringutulemustest siit:
Mauri Sööt: Eesti ja Leedu elanike meeleolud on Läti elanikega võrreldes helgemad

Tarkkulutaja.ee: Pereeelarve planeerimisest

Hirm on kehv abimees tuleviku planeerimiseks, kirjutab portaal Tarkkulutaja.ee.

Kolm nõuannet ebakindlusega võitlemisel:

1. Tee endale selgeks oma püsikohustused, võrdle neid sissetulekutega ja tea täpselt, millistesse raamidesse igapäevased kulutused peavad mahtuma.
2. Ole väga, väga tähelepanelik pikemaajaliste kohustuste (nt tarbimislaenud) võtmisel.
3. Hoolitse selle eest, et Sul oleks piisavalt sääste, millele toetuda, kui peaksid ajutiselt jääma sissetulekuteta.

Loe artiklit: Tarkkulutaja.ee: Majanduskriis – kuidas pereeelarve kontrolli all hoida?

Tarkkulutaja.ee: Kuidas hoida oma töökohta?

Tarkkulutaja.ee portaalis on nõuandeartikkel "Kuidas hoida oma töökohta?", mis annab nõu, kuidas kaitsta end koondamise eest.

Sisu lühidalt:

1. Hoia likviidsust
2. Ole väärtuslik
3. Küsi ise, mis seisus tööandja on
4. Mõtle läbi sammud töökaotuse korral
5. Ära muretse
6. Lepi madalama sissetulekuga

Artikli leiad siit: Tarkkulutaja.ee "Kuidas hoida oma töökohta?"
Artiklit saad kommenteerida ka Tarkkulutaja.ee Foorumis

GABDPJIN